Bitcoini looja tõeline identiteet on tänapäeva maailmas üks suurimaid saladusi. Aastate jooksul on ilmnenud palju teooriaid selle kohta, kes see inimene või grupeering tegelikult on.
Nimi Satoshi Nakamoto on varjunimi, mida bitcoini loonud isik või üksus kasutab oma tegeliku identiteedi varjamiseks. Ta väidab, et on jaapanlane, sündinud 5. aprillil 1975 ja elab Jaapanis, kuid inimesed kahtlevad selles tema suurepärase inglise keele oskuse ning tööaja eelistuse pärast, mis viitab rohkem Euroopa kui Aasia ajavööndile.
Teiste hulgas on pakutud, et Satoshi on ajarändur, tulnukas, tehisintellekt või rühmitus nagu NSA või CIA. See artikkel tutvustab tema kohta teadaolevaid fakte ja tõenäolisemaid kandidaate, keda inimesed kahtlustavad Nakamoto pseudonüümi taga olevat.
Dorian Satoshi Nakamoto
on ehk kõige tuntum eksitus Nakamoto identiteedi osas. 2014. aastal avaldas ajaleht Newsweek Californias elava Jaapani juurtega Ameerika mehest Dorian Prentice Satoshi Nakamotost artikli. Loo autor vihjas mehe nimele ning sellele, et mees töötas insenerina. Algselt ütles Dorian reporterile, et ta pole “sellega” enam seotud ega saa teemat kommenteerida. Ühes hilisemas intervjuus eitas Dorian aga igasugust seost bitcoiniga ja väitis, et ta ei saanud aru, mille kohta ajakirjanik temalt päris. Paljud inimesed kogusid talle ebamugavuste hüvitamiseks annetusi.
Hal Finney
oli varajane krüptograafia pioneer ja programmeerija. Finney on esimene inimene peale Nakamoto, kes hakkas kasutama bitcoini tarkvara ning ühtlasi ka esimene bitcoini ülekande saaja, kui Satoshi Nakamoto saatis talle 10 bitcoini. Lisaks elab Finney elukohast mõne kvartali kaugusel ülalmainitud Dorian Prentice Satoshi Nakamoto, mis on omajagu kokkusattumus, arvestades, et Temple City on kõigest 36 000 elanikuga väikelinn Californias. Finney suri 2014. aasta suvel, pärast seda kui tal diagnoositi haigus ALS. Paljude arvates peitub just selles põhjus, miks Nakamoto oma suurt hulka bitcoine liigutanud ei ole.
Gavin Andresen
on programmeerija, kellele Satoshi Nakamoto andis 2010. aastal bitcoini arendamise üle. Andresen oli bitcoini peaarendaja kuni aastani 2014. Lisaks on uuritud Andreseni foorumi postitusi ning märgatud sarnasusi tema ja Nakamoto kirjutamisstiili vahel. Huvitava faktina tegi Andresen 2010. aastal veebilehe, kus saadeti igale soovijale 5 tasuta bitcoini. Andresen soovis sellega bitcoini rohkem masskasutusse viia.
Nick Szabo
on kaalukas kahtlusalune olemaks bitcoini looja. Kolm aastat enne bitcoini avaldas Szabo idee luua detsentraliseeritud raha nimega BitGold. Tema tutvustatud projekti põhiomadused olid kaunis sarnased bitcoini omadega, sisaldades võtmekontseptsioone nagu krüptograafia ja kaevandamine.
Craig Wright
on kõigist kandidaatidest ainuke, kes on avalikult väitnud end olevat bitcoini looja. Julgest argumendist hoolimata, ei ole paljud krüptokogukonna liikmed selles veendunud, kuna Wright pole siiani suutnud oma sõnu tõestada. Lisaks on Wright kulutanud kõvasti energiat, kaevamaks kohtusse inimesi, kes on julgenud tema bitcoini looja identiteedis kahelda.
Helger Lipmaa
on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi krüptograafia juhtivteadur. Väitega, justkui pärineks bitcoini looja Eestist, tuli välja Los Angeleses töötav advokaat Justin Sobaje. Teemast kirjutas 2018. aastal artikli ka Postimees, kus põhjendati väidet sellega, et Lipmaa doktoritöö ja teadusartiklid on sarnased Nakamoto poolt avaldatud bitcoini materjalidega. Lipmaa on ise seost eitanud.
Satoshi Nakamoto bitcoini kontol on tänase päevani ligikaudu miljon bitcoini, mis pole 11 aasta jooksul kordagi liikunud. Kui bitcoini looja sooviks ennast maailmale avaldada, piisaks tal vaid mõned bitcoinid sellelt aadressilt saata ning saladuseloor olekski tõstetud. Paljude arvates jääb see aga igavesti mõistatuseks.
Satoshi Nakamoto loodud bitcoinist saad täpsemalt lugeda: Bitcoin 101
