Paljudele meeldib, et bitcoini protokolli on sisse kirjutatud piirmäär, mille kohaselt ei saa neid olema kunagi rohkem kui 21 miljonit. Siiski on palju spekuleeritud selle üle, kui suur hulk bitcoine on igaveseks kadunud.
Mis tahes varad on avatud erinevatele ohtudele, olgu see siis kadumine, vargus või hävimine ning bitcoin pole selle koha pealt erand. Nii nagu kuld võib piraadilaevaga põhja minna ning paberraha tulekahjus hävineda, nii võivad ka krüptorahad kaotsi minna.
Teatud hulk bitcoine on igaveseks kadunud
Käesoleva artikli avaldamise ajal on ringluses ümardatult 18 383 000 bitcoini. See arv näitab aja jooksul kaevandatud bitcoinide kogust, kuid selles numbris ei kajastu need bitcoinid, mille omanikel puudub neile ligipääs. Inimesed, kellele meeldib, et bitcoine on on vähe, on kaotatud coinide teemast äärmiselt lummatud. Põhjus peitub selles, et krüptoraha algusaegadel läksid paljud bitcoinid kas kaduma, nad kas varastati või isegi unustati. Selge on see, et kaotatud bitcoinid teevad kõigi teiste mündid pisut rohkem väärtuslikumaks.
Eelmise aasta lõpus avaldas Coin Metrics analüüsi selle kohta, kuidas on võimalik kasutada erinevaid meetodeid bitcoinide tegeliku koguse hindamiseks.
Zombi bitcoinid
Kuna bitcoini tehingud on avalikul plokiahelal, siis on ühtlasi teada, kui palju on bitcoine kõikides rahakottides. Siinkohal võibki oletada, et varajased bitcoini aadressid, kus pole juba kümmekond aastat ühtegi liikumist toimunud, on need rahakotid, mille omanik on kaotanud salajase võtme ning ühtlasi ka ligipääsu oma bitcoinidele. 2017. aasta lõpus kirjutas The Telegraph loo õnnetust Wales’i mehest, kes viskas oma arvuti kõvaketta prügimäele, mõistes hiljem, et seal peal oli tema bitcoini rahakott koos 7500 bitcoiniga.
Zombicoinid on need bitcoinid, mida pole aastaid liigutatud. Kuna on võimatu teada, kas nende omanikel on veel olemas salajased võtmed või mitte, siis sellest ka nimi “zombicoinid”, pole surnud ega ka elavad.
Coin Metrics’i uurimus tõi välja, et rahakottides, kus liikusid bitcoinid viimati enne 2010. aasta juulit on kokku ligi 1,5 miljonit bitcoini. See hetk ajas valiti põhjusel, et enne seda ei olnud bitcoinidega praktiliselt võimalik kaubelda ning nende väärtus oli üsna olematu. Sellesse hulka kuuluvad ka bitcoini looja Satoshi Nakamoto poolt väidetavalt kaevandatud varajased bitcoinid.
Tõendatavalt kadunud bitcoinid
On ka väike hulk bitcoine, mille kohta saab kindlalt öelda, et nad on igaveseks kadunud. Bitcoini koodis on üks huvitav nüanss: nimelt kontrollib bitcoini võrk, et uue ploki leidnud kaevandaja ei saaks tasu rohkem, kui protokoll seda ette näeb (täna on see 6,25 bitcoini + ülekandetasud). Bitcoini võrk ei hooli aga sellest, kui kaevandaja küsib vähem bitcoine, kui talle ette on nähtud. Seda on ajaloo jooksul mõnel korral ette tulnud ning seetõttu ei kajastu need coinid ka plokiahelal. Bitcoini varajases koodis oli ka viga, mis lubas korduvtehingut. Seda on ajaloo jooksul 2 korda juhtunud, kus üks tehing kirjutas teise üle ning seeläbi on 100 bitcoini igaveseks plokiahelalt kadunud.
